Sabad võrgutavad

13.08.2013 ehk teisipäev

Äratus oli jälle kella 9 ajal. Kiirelt pesemas ja olimegi valmis jälle linna minema. Läksime poisse otsima, kuid oma toas neid polnud. Leidsime nad hoopis vastastoast juttu ajamast. Vestlesid seal pererahva isaga. Tegemist oli matemaatikaprofessoriga ning ruum, kus jutuajamine toimus, meenutas natukene klassiruumi. Pakuti ka türgi kohvi. Loomulikult toodi ka mulle kohv, kuigi ma ju kohvi ei joo. Viisakusest maitsesin ning Teet sai ülejäänud ära juua. Linna poole hakkasime liikuma kella 12 paiku. Jälle läksime kõigepealt hommikust sööma ning seejärel suundusime randa. Tänane päev oli planeeritud võrkpalli jaoks. Grete küll väitis, et temale võrkpall ei meeldi ja tema seda mängida ei oska, aga peagi oli ka tema platsil ja mängis.
Vahepeal käisime ujumas, Grete võttis päikesevanne, kui üldiselt põhiline tegevus oli võrkpalli mängimine. Aegajalt liitusid meiega küll kohalikud, küll mööda jalutavad turistid.

Kui kõht läks tühjaks, asusime toidukoha otsingutele. Plaan oli kell 18 tagasi olla, sest siis pidi toimuma Gruusia- Eesti maamäng, mis oli eelneval õhtul kokku lepitud. Muidugi ei jõudnud me kella 18ks tagasi, söögikohast lahkusime kella 19 paiku ning seejärel suundusid poisid ratastega rongijaama poole, et osta omale järgmiseks päevaks öörongile pilet. Meie liikusime randa ning vaatasime kohalike võrkpallurite oskuseid. Päris hea tase oli mõnel mehel.
Õige pea liitusid ka poisid jälle meiega ning Sass läks kohe võrkpalli mängima. Meie liikusime ülejäänud seltskonnaga randa ujuma. Ei läinud kaua aega mööda kui saime ka võrkpalli mängima hakata. Kuid lõpuks ka meie väsisime ja läksime sööma. Peale õhtusööki ostsime meloni ja jälle randa. Rannast koju ja magama. Sportlik päev oli seljataga.