Kuna öö oli pikale veninud, siis lubasime endale veidi kauem und. Üles ärgates läksime sööma sinna, kus olime juba esimesel hommikul käinud ning tegime päevaseid ja õhtuseid plaane.
Plaanis oli jalgrattaga vurada mööda promenaadi ning seda me ka tegime. Sarpi poole liikudes hakkasid ilmuma esimesed tuttavad kohad, mida olime öösel väisanud. Purskkaevudest möödusime kerge itsitusega, sest öised lollused ajasid vägisi naerma.Samuti vaatasime üle ka selle resto, kus me käisime ning sealt edasi tuli juba uus ja huvitav. Nägime ära ka selle purskkaevu, mida haldab see Pireti sõber ja kui juba jutt temale läks, siis selleks hetkes oli ta Piretiga ühendust võtnud ning soovis temaga kokku saada. Andsin rohelise tule, sest nagu ma Pireti jutust aru sain, siis on tegu äärmiselt normaalse inimesega, kes ei jahi valget liha. Aga enne leppisime kokku, et teeme promenaadi tuuri lõpuni.Selles fontäänide pargis oli palju WaltDisney tegelasi ning üldse oli see selline sürr-park, kus atraktsioone oli rohkem kui asi väärt. Pargis on valvurid, kes ilmselt saavad palka, aga inimesi peale meie mitte ainsatki. Eelmisel õhtul kuulsime, et selle pargi rajamisel on kulutatud ulmelisi summasid.
 |
| Promeneerimas |
Promenaadil promeneeritud ning käes oli aeg lahknemiseks. Mina ja Karmo läksime randa ning Piret oma uue sõbraga kohtuma. Leppisime kokku, et tunni pärast on Piret tagasi ning siis vaatame edasi, mis saab. Karmo oli minuga mõnda aega ja siis läks temagi ära delfinaariumisse. Jäin täitsa üksinda ning rahustasin ennast selega, et olen avalikus rannas, kus on inimesed harjunud valgetega ja midagi nagunii ei juhtu ju. Umbes tunnike oli möödas ning vaatasin, et Piretit ei tule ega tule, samuti ei olnud ta vastanud mu sõnumile. Teades meid kahte, siis vahel juhtub, et ajataju kaob ja ei märka kella vaadata. Olin veel täitsa rahulik. Seda, et ma üksinda olin, märkasid kaks 50ndates grusiini, kellest üks tuli minu juurde ja küsis pastakat (ise olin loll, et ei teinud nägu nagu ma ei saaks vene keelest aru). Andsin pastaka, lootes, et ta ei jää minu juurde passima. Ega esialgu ei jäänudki, aga kui ta pastakat tuli tagasi tooma, siis istus mu kõrvale ja hakkas mind üle kuulama. Vastasin talle, et ma väga vene keelt ei räägi, lootes taaskord, et saan tast laht. Loomulikult ei morjendanud teda minu lühivastused "да" ja "не". Piret oli selleks ajaks juba kadunud olnud 2 tundi ning kuna see libe grusiin ajas mind juba vaikselt närvi, siis otsustasin Piretile helistada ja küsida, et kaugel ta on. Aga oh ehmatust, Pireti telefon oli väljas. Taaskord läks film silme ees mängima ja siis oli juba paanika. Kahmasin oma asjad kokku ja puterdasin midagi vene keeles selle kohta, et pean ära minema.
Edasi liikusin täiesti sihitult ja pidevalt Piretile helistades, aga tulemust ei miskit. Lisaks maksis kätte mulle eilne käitumine botaanikaaias, kui itsitasin Pireti õnnetu olukorra pärast. Oli minu kord kõhtu valutada ja kiruda kohalikke ploome ning viimamarju.
 |
| Sürr-park koos Disney tegelastega |
Kolm tundi oli juba möödas ja siis lõpuks tuli see kaua oodatud sõnum, et kõik on korras. Huuh, kivi langes südamelt. Leppisime kokku, et saame linnas kokku ja siis läheme asju pakkima.
Saime Piretiga kokku ning selgus, et nad olid Batumi lähedal ühes külas käinud ja loodust nautinud ning Piretil oli suurem mure minu kui minul tema pärast :D Enne asjade pakkimist jõudsime veel ujumas käia ning meie õnneks pakkus Pireti sõber, et viib meid rongijaama ära. Selle pakkumise üle olime rõõmsad, arvestades, kui keeruline on puupüsti täis maršutkas oma kotiga liikuda.
Kuna mina ja Karmo olime terve päev söömata, siis läksime rongijaama vastas olevasse restosse sööma, mis pidi Gruusia presidendi lemmik resto olema. Tegemist on hiiglasliku hoonega, koos mõnusa sisehoovi ja elava muusikaga, samuti on söögid üsnagi soodsad. Ainuke miinus kogu selle krempli juures on palju rahvast ja veidi pikem ooteaeg. Hetkeks mõtlesime, et ei jõuagi rongile.
Saime kõhud täis ja asusime rongi peale, üsnagi kurb Pireti sõber meid ära saatmas.
Rongis võtsime kohad sisse ning jäime ootama, et mis edasi saab. Esialgu tuli sinna üks kohalik neiu, kes pani oma asjad Karmo kohale ja läks teise kupeesse oma sõbranna juurde. Kuna Piret oli meile õlut ja šampat ostnud, siis lasime heal maitsta, ilma, et ma oleks oma kõhule mõelnud ja tekitasime kohalikes huvi ja ängi. Esiteks otsustas meie kupeekaaslane oma sõbranna juurde ära kolida ning teiseks taheti meie juurde tuua üks vägagi tõre vanatädi, kes nähes meie rõõmsat meelt ja pudeleid laual, tegi väga kurja nägu ja krimpsutas nina.Vanatädi ei olnud nõus kupees koos meestega olema ja lootis, et saab rahulikult meie juurde laiutama tulla, aga ilmselt sai ta aru, et meeste juures on märksa rahulikum kui meie juures.
Pärast südaööd avasime šampa ja helistasime Liisile, et teda sünnipäeva puhul õnnitleda.
 |
| Palju õnne, Liisi! |
No comments:
Post a Comment