VIII päev 24.03.2015 ehk teisipäev

Esimest korda tõusime kella 7 ajal, siis kui teised hakkasid ennast minekule sättima. Kuna hütis oli üsna vähe ruumi, siis lasime neil rahumeeli tegutseda. Kella 9 ajal olid nad lõplikult valmis ning me tõusime üles, et nad teele saata.

Silmad oli jälle paistes ning kannad ikka valutasid, kuid me olime sellest hoolimata rõõmsad. Enda hommikut alustasime söömisega. Pärast seda Hedi luges ja magas veidi ning mina, taaskord, koristasin ja otsisin muud tegevust. Ei olnud hommikul seda raamatu lugemise tuju, vaid oli selline sahmerdamise vajadus.

Tööriist pleki lömastamiseks.

Ka sellel päeval oli teada, et tulemas on lühem päev ning võtsime rahulikumalt. Andsime kandadele ja kehale puhkust. Umbes 12.30 tegime lõunasöögi kõikidest jääkidest, mis meil kottides veel leidus. 13.30 alustasime sõitu Rautalampi poole. Alguses tekkis ka väike segadus radadega, sest neid oli liiga palju. Tunde järgi valisime sobivama. Rada oli küll õige, kuid väikese ringiga.

Ilm oli taaskord päikseline ning tuulevaikne. Olemine oli suurepärane ning hetkeks tundus, et kogu see toredus saab otsa. Liikusime ühest künkast kääri üles ning laugemale osale jõudes tundsin, et üks suusk läks jube kergeks. Mõtlesin, et kas tõesti läks see nahkrihm katki. Piilusin suuska ja nii oligi. Õnneks oli Hedil üks väiksem nö "koormarihm" kaasas. Pusserdasin selle klambri külge ning siis Hedi arvas, et äkki peaks nahkrihma ka sinna tagasi panema, muidu võib see raud rihma katki hõõruda. Nikerdasin rihma uuesti paika ning jäin hinge kinni hoidma, kas peab lõpuni vastu või mitte.

Hakkasime vaikselt liikuma. Püüdsin sellele suusale vähem koormust anda ning vältida julmemaid tõuse. Õnneks liikus rada paralleelselt jõega ning midagi hullu ei olnud. Poole peal tuli meile vastu üks tüdruk, kes oli esimest korda suusamatkal ning planeeris rahvuspargis kaks nädalat veeta. Soovisime talle edu ning kulgesime tema jäljes edasi. Ma ei tea, kas see oli sellest, et ta oli esimest korda suuskadel või millest, aga see jälg liikus nurga all. Üks jalg oli kõrgemal kui teine. Jube ebamugav oli, sest kannad said jälle vatti.

Umbes 2 km enne lõppu kohtasime ühte paari, kes oli matkal juba 5. päeva. Nad polnud Kiilopäält väga kaugemale jõudnud, sest noormees oli 2. päeval oma suusa murdnud ning pärast seda olid nad keskusesse tagasi läinud, et uued suusad rentida. Soovisime neile edukat matka ning liikusime edasi.

Enne lõppu muutus rada pudruseks ning olud muutusid tuuliseks. Eemalt nägime oma onni ja rajatähiseid. Märk sellest, et tsivilisatsioon pole enam kaugel.

Hüti juurde jõudes kohtasime ühte soomlast, kes oli murdmaasuuskadega mööda rada Rautalampini tulnud. Uuris, mis on meie plaanid. Enne minekut küsis veel, et kust me pärit oleme ning kui selgus, et oleme eestlased, siis ütles: "Ahah, mul vend elab Tallinna lähedal Keilas." No vot siis!

Tuppa jõudes alustasime kütmist, sest mõnusaks olemiseks oli pisut jahe. Käisime veel väljas puid saagimas ja lõhkumas, et materjali õhtuni jätkuks.

Nagu ma juba varem kirjutasin, siis Rautalampi hütt polnud meil plaanis, vaid see sai plaaniks meie matka käigus. Kaartidel oli kirjas, et tegu on "päivatuba-ga" ning seetõttu arvasime, et seal ööbimine pole võimalik. Olles selles hütis, siis võib öelda, et hütt nagu teisedki, ainult magamiseks puuduvad lavatsid. Nende asemel olid pingid, mis olid magamiseks piisavalt laiad.

Kuna meil polnud väga midagi teha, siis lugesime ja kütsime. Pisut oli tunda, et see majake pole päris ööbimiseks kuna tuul puhus pragudest läbi ning kõige mõnusam oli ikkagi ahju ääres.

Umbes kella 19.00 ajal tegime süüa ja rääksime juttu. Kuna päeval oli selge, siis oli väike lootus virmalisi näha. Jätkasime lugemisega, aeg-ajalt aknast välja kiigates. Umbes kella 21.00 ajal märkasime taevas rohelist valgust. Otsustasime, et mõned pildid tuleb ikka teha, isegi kui väljas väga külm on.

Hedil oli virmaliste pildistamine selge. Mul tulid ainult mustad pildid ning ma loobusin kuniks Hedi kaamera läks rikki. Palusin kiirkursust, et midagigi kinni püüda. Sain selle ja jäin õue pildistama.

Kuna väljas oli väga külm (umbes -20 kraadi), siis pikalt ei tahtnud väljas olla ning kella 23.00 ajal lõpetasid virmalised ka oma tegevuse.

Pärast virmaliste vaatlust viskasime pinkidele siruli ning jäime und ootama.

Kokkuvõte:
Marsruut: Lankojärvi-Rautalampi
Kilometraaž: ~7 km
Liikumist alustasime kell ~13.30
Liikumise lõpetasime kell ~ 16.00
Liikumisele kulunud aeg: ~2.30
Kulutatud energia: 1321 kcal