IV päev 20.03.2015 ehk reede
Öösel ärkasin mitu korda selle peale, et mu kitsuke madrats oli kusagile minema kõndinud ja pidin seda tagasi tooma (selles pooles ei olnud mugavaid madratseid ja pidi isetäituvaga hakkama saama). Hommikul ärkasime selle peale, et baskid usinalt askeldasid süüa teha ja kütta. Umbes kell 8.00 kobisime alla, et anda oma panus. Alustasime söömisega: kiirpudru ja näkileivad toorjuustu ning vorstiga. Päris mõnus oli.
Kuna baskid olid õues puid käinud lõhkumas, siis olid nad ka rada otsinud. Selgus, et öine lumesadu oli jäljed kinni matnud ning nad võtsid otsuse, liikuda GPS-i abil. Umbes pool tundi varem hakkasid nad liikuma, et me siis saaks nende jälgedes minna. Ise jäime oma asju pakkima ja hütti koristama. Hedi käis korra ka väljas ja selgus, et baskid rassisid alles maja taga oleval tõusul. Andsime neile veel edumaa.
Kell ... hakkasime liikuma baskide jälgedes. Esmalt oli päris vinge tõus, mille tegi veel vingemaks paks lumi ja võsa. Kuna Hedi liikus ees, siis vajus ta sisse ja suuskadega manööverdamine muutus võsa pärast keeruliseks. Tegime otsuse, et otsime saaniraja üles ning läheme mööda seda. See oli esimene moment, kus kerkisid esile meie teravad erinevused varustuse osas. Hedi kitsad suusad hakkasid pehmes lumes sisse vajuma ning keerulistel tõusudel tekkis raskusi manööverdamisega, samas kui need tingimused minu suuskadele olid vägagi meelepärased.
Tagasi siis meie tegevusplaanide juurde. Võtsime suusad jalast ja jätsime koos kottidega nõlvale. Hargnesime, mina ühele ja Hedi teisele poole. Mina leidsin jäljed, aga need olid räätsade omad ning Hedi saanijälje.
Tagasi siis meie tegevusplaanide juurde. Võtsime suusad jalast ja jätsime koos kottidega nõlvale. Hargnesime, mina ühele ja Hedi teisele poole. Mina leidsin jäljed, aga need olid räätsade omad ning Hedi saanijälje.
Läksime siis üles tagasi. Hedi jäi poolele nõlvale, mina liikusin suuskade ja kottide juurde. Saatsin suusad teele ja rügasin kottidega alla. Hedini jõudes oli veel pool nõlvast laskuda, mis oli täielik piin, sest iga sammuga olime kõhuni lumes ja endiselt kirusin ennast, et säärised koju unustasin.
Alla jõudes olime kogu sellele protsessile kulutanud 35 minutit, seegasaid baskid korralikult edumaa. Hea uudis oli see, et päike hakkas ka vaikselt paistma ning saanijälg oli edasi liikudes juba paremini tajutav. Täna oli ka minu jaoks rajas liikumine hea, sest värske lumi võttis selle jäise libeduse ära.
Pärast kerget tõusu nägime, et ka baskid olid saanirajale suundunud. Liikusime nende jälgedes edasi. Üsna pea jõudsime tühjale ja tuulisele väljale, kus hetkeks tegime peatuse, et prillid välja otsida. Hedi pööras tähelepanu sellele, et taevas paistis kuu väga eredalt, mis tegelikult osutus päikesevarjutuseks, millest Eesti meedia oli juba terve nädal rääkinud. Püüdsin teha ka pilti, aga head tulemust ei tulnud.
Hakkasime uuesti vaikselt edasi liikuma, kuniks Hedi tundis, et suusaklamber on juba üsna sisse söönud ennast. Tuli uus lohv paigaldada, mida kahjuks jätkus ainult järgmiseks 500 meetriks.
Puude vahele jõudes jäi tuul ka vaiksemaks ning olemine tundus nagu täitsa tore. Samuti kohtasime uusi matkalisi, kes just tulid Luirojärvi hütist. Tšehhid kiitsid sauna ja uurisid, kas me ka päikesevarjutust nägime, sest järgmine võimalus pidi alles 100 aasta pärast olema.
Pärast vestlust liikusime edasi ning püüdsime baskid kinni, kes olid 45 min edumaad saanud. Samas oli täiesti mõistetav, et pärast esimest rapsimist oli energia otsas. Liikusime neist mööda, teades, et jäänud on viimased 2 km. Jätkus mõnus rahulik laskumine, tunne oli lausa ideaalne. Tuleb märkida, et täna oli esimene päev kui ma polnud kordagi siruli viskunud.
Järve äärde jõudes tegime peatuse, et pildistada. Kuna seal oli taaskord tuuline, siis liikusime edasi. Ees ootas meid nagu väike küla, sest seal oli väga palju erinevaid majakesi ja kaua oodatud saun.
Hüti juurde jõudes kohtasime ühte soomlast, kes ootas oma kaaslasi järgi. Uudistasime ta varustust, mis tundus nii ideaalne. Mees suuskadel tundus ka ideaalse matkalisena, kes valdab suusatamise tehnikat, sest hiljem nägime kuidas ta suuskadega vett käis toomas.
Täna oli jälle see päev kui meil oli oma tuba, mida viimati oli köetud mitu nädalat tagasi. Hedi vahetas riided ära ja pages baskide juurde, kus tuba oli juba soe. Mina jäin tuld tegema ning vett tooma. Üsna naiivsena tundus see vee toomine. Olin just kuivad riided selga saanud ning asusin uljalt järve poole teele. Viis meetrit sain normaalselt kõndida ja siis vajusin kaelani lumme. Nägin, et ega sealt mingit vee toomist ei tule. Hea, et baskidel räätsad kaasas olid ja Josua oli just omale vett toomas, sest toimus kiire ämbrite vahetus. Ukerdasin täis ämbriga tagasi ja loomulikult vajusin jälle sisse. Õnneks jäi vesi ämbrisse :)
Pärast kerget lõunasööki hakkasime sauna kütma. Pika nikerdamise peale saime tule alla, aga kuna puud olid märjad, siis jõudis see hiljem ära kustuda. Ise läksime puid saagima ja lõhkuma. Mõnusa sooja sai naha alla ja hunnik puid saunaks tehtud. Alustasime uuesti tule tegemist ning seekord see ka õnnestus. Vett tooma ei hakanud, sest seda oli seal piisavalt.
Edasi jätkusid tubased tegevused. Kõige ajamahukam tegevus oli GPS-i vabastamine lukustunud pükste taskust. Algul püüdsime heaga, aga kuna see ei õnnestunud, siis pidime luku lahti arutama, et GPS sealt kätte saada.
Pärast tubaseid toiminguid läksime sauna, mis oli juba mõnusalt kuum. Pärast esimest leili tegime väljas lumeingleid ja siis avasime oma pindise, mida Hedi nii truult oli kaasas vedanud. Kuldaväärt näksid olid meil ka kaasas: juust ning suitsuvorst. Külm õlu maitses imehealt ning juust ja vorst sobisid sellega valatult.
Pärast sauna andsime järje baskidele üle. Samuti said nad väikese saunatamise koolituse. Oli ikka hea tunne küll puhas olla ning puhtad riided selga panna, mis ihu külge ei kleepu :) Järgmisena oli õhtusöögi ja raamatute lugemise aeg. Umbes 1,5 tundi hiljem tulid soomlased meie juurde, et uurida, kes saunas on ning kaua seal veel aega võiks minna. Seletasime neile, et mesinädalatel baskid on hetkel saunas ning ilmselt on nad varsti sealt välja tulemas. Seega otsustasid nad seniks meie juurde jääda ja juttu rääkida. Tegemist oli kolme sõbraga, kes juba aastaid on suuskadega matkanud. Seekord oli neil plaanis kolm päeva matkata.
Umbes pool tundi hiljem avanes soomlastel saunatamise võimalus. Meie jätkasime raamatute seltsis ning kui tuba oli taas piisavalt soe, läksime magama.
No comments:
Post a Comment