KUIDAS SIIS NII? 

 

EHK LEHTSABAD GRUUSIAS 28.07-18.08.2013

Eelmisel aastal pärast Alpides käiku oli mul tuhin nii suur, et pärast nädalast Eestis viibimist hakkasin mõtlema, et kuhu võiks järgmisel aastal minna. Ma päris täpselt ei mäleta kuidas ma Kazbeki ideeni jõudsin, aga kuidagi see mu pähe jõudis ja kummitama hakkas. Mäletan, et käisin selle idee Piretile välja, kes alguses üsna skeptiliselt sellesse suhtus. Siis tuli Norra idee ja ilmselt see kannustas ka Piretit tegutsema, sest novembri lõpus olid meil lennupiletid Gruusiasse olemas.
Jaanuaris tekkis korraks hirm, et minul jääb Gruusiasse minemata, kuna oskasin murdmaad suusatada nii, et põlvesidemed rebenesid. Õnneks Pireti tutvuste ja enda kangekaelsuse abil saime põlve korda, samas teadmata, mis mäes hakkab juhtuma, kus töötavad teised lihased ja jalg saab tavalisemast rohkem koormust. Kevadel võtsime vastu ka selle otsuse, et ilma hobuse abita me mäkke ei rühi, aga sellest hiljem.
Kuni lõpuni oli meil lahtine ka see, et kas minna kahekesi või mitte. Paljud kaasmaalased hoiatasid meid, et kaks naist üksi ilma meheta Gruusiasse, pole hea mõte. Samuti olime mures oma vene keele pärast. Mõlemad oskasid ainult kolm sõna ritta seada ja "sabaka" öelda :)
Kuna juunis olin nii hõivatud oma töö lõpetamisega, siis polnud mahti Gruusia asjadega tegeleda ning teadsin nii palju, et meie reis rippus Firni kodukal nö kutsena üleval ja oli ka mõningaid huvilisi olnud.
Juuli alguses teatas Piret, et tekkis üks huviline, kes üsna ruttu ka piletid Gruusiasse ära ostis ning otsustatud ta oligi, et minek on kolmekesi. Kolmandaks liikmeks sai Karmo, kes sai meile päriselt tuttavaks alles Gruusias, kus me teda esimene kord ka alles nägime.
Kogu meie tripp oli üles ehitatud "Lonely Planeti" ja kogenud alpinistide blogide ning reisikirjade abil.