Tegelikkus: 22km uisku, mis tuli kellel kergemalt, kellel raskemalt. Tagasietapil vedasime Meriliga kordamööda Gretet ning üritasime tuules sõitu. Esimene suur orienteerumis- ning taktikaviga, kaotus kokku umbes 25'.
Vahetusalasse jõudsime tagant 4., kiloste puunottide saagimisel saime algul saelaadse toote ning valisime liiga paksu paku. Peale umbes nelja kulutatud minutit vahetasime puunotti ja saagi ning saime liiga kerge jupi ning siis viimase pingitusega 900+ gr kaaluva jupi ning saime rattaetapile.
Punktid tulid ilusti kätte ning sõit oli hoolimata eelmise päeva rattaproovi valusast tagumikust lihtne. Merili sõitis ees ning valis rada, mina lasin tirri ning vahtisin ka aegajalt kaarti. Grete tegi tööd ja nägi vaeva.
Jooksuetapp algas umbes 1.3km kaevikujooksuga, mida läbisime mõistlikus tempos. Seejärel metsas punktide otsimine, mis õnnestus samuti ilma suuremate apsudeta. Samas oleks saanud ka siit mõned minutid säästa.
Seejärel uuesti ratta selga ning Männiku karjääri ümbruse liivastele teedele. Tegime mõned rajavaliku vead (kiire kuid pikem vs lühem kuid kahtlasem tee). Kontrollaeg silmeees jõudsime napilt Meriliga karjääriäärde vahetuspunkti ning ootasime Grete viimast laskumist. Gretel juhtus aga õnnetus ning esimene ratas tuli alt ära. Kimasin üles tagasi ning tegin liikuri taas kaherattaliseks. Õnnetuses oli murdunud ka ketaspidurilaadne toode. Kaotasime etapil umbes 8'.
Köietöö! Lisaülesande pidi sooritama kanuu punktide võtja ehk mina. Üle karjääri jooksid trossid, kust siis rullikuga üle tuli sõita ning punkt võtta. Holmes ja 360kraadi tuttavad kaljuronijad organiseerisid ning sain Holmes'lt vihje, et võtaks kõige kaugema trossi (ilmselt oli see kõige enam pingul). Hooga poole peale, siis kribin-krabin kätega end punktini, natuke jamamist, et SI jaama saaks ning tagasi. Eelmise päeva zhumaaritamine andis üksjagu tunda kuid tehtud see sai (13. vaheajaga :) ).
Seejärel kanuu. Valisime, mis me valisime aga ühte rohelisse kanuusse me sisse ronisime. Merili tüüris, meie Gretega üritasime loomata. Välja tuli rahulik matkatempo. Karjääris oli üksjagu lainet ja tuult, nii et etapp osutus väga tüütavaks ja raskeks. Saime kanuud tassida üle teede, sumada kõrkjates kitsas kanalis, otsida kõrkjanina punkti (mida paljud maa poolt rinnuni 3 kraadises vees võtsid!). Kõige raskemaks osutus rändrahn, mille otsa ma kolmest küljest üritasin turnida aga märjad ketsid ei tahtnud kuidagi pidada. Lõpuks siiski sai kõige laugemast küljest üles ja alla turnitud. Adrenaliini küllaga. Üht punkti jooksin mööda maad ning seal sain ka veidi peata kana mängitud ja valest kohast otsitud. Kokku veetsime kanuus 3h, kaotust tubli 30'.
Kanuule järgnes sooetapp. Umbes 3km läbi soo, kahe kontrollpunktiga. Soo oli külm, märg ja aeglane. Kõht oli samuti tühi. Kukkusin kaks korda puusani sisse ning etapi lõpus olid jalad üpris tundetud. Punktid leidsime Merili eestvõttel suht okeilt, esimese lausa hästi ning teise väikese korrigeerimisega. Kontrollaega ei mahtunud, seega jäi meil valikorienteerumine (kõigil trossil sõit) ning lisaülesanne (liivakottide tassimine) ära ning trahvid terandasid.
Viimased 4km ratast, seejuures Grete sõitis ilma piduriteta, tulid rahulikult ning kindlapeale finishishe jõudes. Viimase punkti jätsime võtmata kuigi oleks võinud üritada. Finishise jõudsime peale 9h50' rajal olemist. Väsinud aga rõõmsad.
Trenni on vaja rohkem teha ning koostööd harjutada, siis pole ka esikolmikusse jõudmine utoopia.
Piltidel väsinud aga õnnelikud lehtsabad, rulluisupiinad PiretG'l, kaherattalised liikurid ning natuke suurt valet
No comments:
Post a Comment