Neid tuleb meil aegajalt ikka ette, õnneks seni veel üsna süütutel momentidel, kus nad nagu muuseas tahtmatult meeleolu tõstavad :) Ja nad on saanud juba meie igapäeva elus hästi vastuvõetud osaks, milleta on raske lehtsabu ettegi kujutada. Peamine on, et nad kõigil korraga ei tuleks!
Eks mõne sellise hetke pärast olemegi nüüd kõik Piretid. See juhtus siis kui ma ükskord tõsimeeli Hedi juurde läksin ja talle ütlesin, et kuule Piret... Ja reageerime ka juba, kuigi vahel võib segadust tekitada. Eriti võibolla just kõrvaltvaatajates.
Ja eks ole teisigi selliseid suuremaid pirne ette tulnud - üks viimaseid juhtus Astangul kui me köisi üles panime, oli vaja sõlmi teha ja küsib siis H: "Kas kalamees sobib?" M: "Mis kalamees, onju vahemees aga kalamees? Mingi mees oli veel aga...". Suutsin isegi Hedi kahtlema panna, kas selline sõlm üldse eksisteerib. Kui ta siis lõpuks ütles, et topelt kalamees - aaa. Ikka tõeline kohukese tunne oli siis. No ja peale seda sai muidugi ühe korraliku kõhutäie naerda. Et ega ikka ei pinguta, et lõbus oleks see tuleb nii loomulikult:) Ikkagi lehtsabad...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment